Mine sisu juurde

Geopeitus

Allikas: Vikipeedia

Geopeitus (inglise keeles geocaching) on värskes õhus mängitav rahvusvaheline mäng, mis sageli viib mängija seni käimata kohtadesse, huvitavate vaatamisväärsuste juurde või lihtsalt looduskaunitesse paikadesse. Osalejad kasutavad GPS-i, muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et otsida peidetud konteinereid – geopeituse aardeid.

Geopeituse ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

2. mail 2000 kõrvaldati tsiviilseadmeid segav nn SA-moonutus (selective availability[1]), tänu millele on nüüd igaühel võimalik oma navigatsiooniseadme võimekuse alusel määrata asukohta kuni mõnemeetrise täpsusega.[2] Interneti uudiserühmad hakkasid kihama ideedest, kuidas seda tehnoloogiat saaks ära kasutada. Arvutikonsultant David Ulmer soovis katsetada navigatsiooniseadme täpsust midagi metsa peites. Tema idee oli lihtne: peida konteiner metsa ja määra selle koordinaadid. Mängija peab koordinaatide järgi kohale navigeerima ning konteineri üles leidma.

3. mail 2000 peitis David Ulmer Oregoni Portlandi lähedale Beavercreeki metsa musta ämbri, mille asukoha koordinaate jagas GPS-i kasutajate internetigrupis. Aarde leidis juba järgmisel päeval esimesena Mike Teague ning mäng oligi sündinud.[3] Algul pakuti tegevuse nimeks GPS Stash Hunt või GPS-stashing, aga peale selle, et stash tähendab inglise keeles peidupaika, on see kõnekeeles narkootikume, pornot ja muud seadusega keelatud ja peidetud kraami tähistav sõna, seega peeti nime Geocaching paremaks. Esimene aare on hävinud, kuid selle asukohta on pandud mälestustahvel.[4]

Geopeituse reeglid

[muuda | muuda lähteteksti]

Üle terve maailma on peidetud miljoneid aardeid. Nad võivad olla parkides, metsades, mäetippudes, vee all, linnades – igal pool. Peidetud konteinerite ehk aarete koordinaadid on antud mängu kodulehel ja mängija ülesanne on GPS-i või mõnda asukoha määramisel põhinevat rakendust kasutades koordinaatidele kohale navigeerida ning aare leida. Aare on füüsiline konteiner, mis sisaldab logiraamatut, ja see loetakse leituks siis, kui mängija on oma nime ja leidmise kuupäeva logiraamatusse kirjutanud.

Põhireeglid on lihtsad:

  • otsi aare üles;
  • kirjuta oma nimi ja leidmise kuupäev logiraamatusse;
  • võta midagi aardest ja jäta midagi samaväärset või paremat asemele (vabatahtlik). Võtta ei tohi logiraamatut, pliiatsit ega teritajat;
  • jaga oma seiklusi mängu veebilehel.

Veel põhimõtteid, mida järgida:

  • Iga otsing ei pea lõppema leidmisega, eriti siis, kui see võib ohustada aarde säilimist pärast sind. Väldi pealtnägijaid!
  • Ära peida aaret "paremini", vaid nii, nagu selle leidsid.
  • Aare ei ole prügikast! Kui midagi käepärast pole, siis ära võta ega jäta midagi, kirjuta ainult logi.
  • Aardesse ei tohi panna toitu, jooke ega muid vedelikke, sest need rikuvad aarde sisu.
  • Palun ära lõhu midagi ja käitu looduses vastutustundlikult, geopeitur hoiab loodust!

Geopeituse aarded

[muuda | muuda lähteteksti]

Aardetüübid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tavaline aare koosneb vähemalt logiraamatuga konteinerist ja asub avaldatud koordinaatidel.
  • Multiaardel peab olema peale lõppaarde vähemalt üks vahepunkt. Igas punktis leiab geopeitur infot, mis juhatab teda järgmise vahepunkti või lõppaardeni. Lõppaare koosneb vähemalt logiraamatuga konteinerist.
  • Mõistatusaardeid on väga erinevaid. Enamasti ei asu aare antud koordinaatidel, vaid nende saamiseks peavad geopeiturid lahendama mõne mõistatuse. Aardekirjeldus peab selleks andma piisavalt infot ja see peab olema kõigile kättesaadav. Lõppaardes peab olema vähemalt konteiner koos logiraamatuga. Lõppkoordinaadid peavad asuma vähem kui 3,2 km kaugusel antud koordinaatidest.
  • Sündmusaarded on geopeiturite kokkusaamised, mis kajastavad geopeituse sotsiaalset aspekti. Need on geopeiturite organiseeritud ja mõeldud teistele geopeituritele või mängust huvitatutele. Sündmusaare
    • leiab aset avaldatud koordinaatidel,
    • on paika pandud alguse ja lõpu ajaga,
    • kestab vähemalt 30 minutit.

Cache In Trash Out® (CITO) sündmusaarded on alates 2002. aastast korraldatavad algatused, kus geopeiturid tulevad kokku ja koristavad loodusest prahti või korrastavad ümbruskonda. Eestis toimuvad LAKSamissündmused (leia aare, korista sodi) alates 2008. aastast koos "Teeme ära!" algusega. Tunnuslause on "LAKSame ära igal aardeotsingul, mitte ainult kord aastas!" Prügikott võiks kuuluda alati geopõhivarustusse, et hoida ühine mängumaa – sood, rabad, metsarajad, rannad, pargid ja muud üldkasutatavad kohad – puhta ja meeldivana kõigi jaoks.[5]

Lisaks neile levinud aardetüüpidele on veel

  • kirjakasti hübriidaarded, mis koosnevad vähemalt logiraamatuga konteinerist ja templist, mis peab jääma aardesse;
  • Wherigo® aarded, mille logiraamatuga konteineri leidmiseks on vajalik Wherigo kassett, mis peab asuma veebilehel Wherigo.com. Aardekirjelduses peab olema kasseti link;
  • maa-aarded, mille leidja peab külastama unikaalset geoloogilist nähtust või kohta. Maa-aaretel ei ole konteinerit ega logiraamatut, leidja peab vastama omaniku esitatud küsimustele.

Raskusastmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Et otsimist hõlbustada, määratakse igal aardel viiepalliskaalal peidukoha ja maastiku raskusaste.[6]

Peidukoha raskusastme väärtus sisaldab kõike, mis vajab mõtlemisvõimet, leidlikkust, äraarvamisoskust, teravat silma jne. Samuti on peidukoha raskusaste kõrgem keeruliste mõistatusaarete puhul. Kõige väiksem väärtus on 1, mille puhul näeb koordinaatidel kohe ainsat võimalikku aardepeidikut, arvutada või mõistatada pole vaja. Sündmuste peidukoha raskusaste on alati 1, sest geopeituritel on seda lihtne leida. Kõige suurem väärtus on 5, mille puhul on aarde leidmiseks vajalikud erioskused ja -teadmised, nagu programmeerimine, (de)krüpteerimine, muusikaline kuulmine jne. Aarde leidmiseks vajalikud arvutused on kõrgkooli tasemel.

Maastiku raskusastmega kirjeldatakse seda, kui raske on aarde kättesaamine või aardeni jõudmine füüsiliselt. Kõige väiksem väärtus on 1 – aarde juurde jõudmiseks ei kulu üle mõne minuti. Ligi pääseb mööda sillutatud teid, ka lapsevankri või ratastooliga. Kui ratastooliga saab küll aardele ligi, ent sellest aaret kätte ei saa, on raskusaste 1,5. Kõige suurem väärtus on 5, mille puhul on aarde leidmiseks vaja erivarustust, näiteks paati, akvalangi või mägironimisvarustust. Aarde juurde pääseb vaid sportlik täiskasvanu.

Aardekonteinereid liigitatakse suuruse järgi, mis annab vihjeid, kus võiks aare olla.

  • Mikro (XS) – väikseim aardesuurus. Mikrod on harilikult filmitopsisuurused, mõnikord ka väiksemad. Nanod (pliiatsi kustutuskummiotsa suurused) on mikrode alamliik.
  • Väike (S) – 100 ml või suurem, kuid väiksem kui 1 liiter. Näiteks võileivasuurune plastkarp.
  • Normaalne (M) – 1 liiter või suurem, kuid väiksem kui 20 liitrit. Näiteks kingakarbisuurune plastkonteiner või laskemoona kast.
  • Suur (L) – 20 liitrit või suurem, suurem kui kingakarp. Näiteks suur ämber.
  • Muu (--) – mõnikord ei sobi konteinerid ühegi liigituse alla, näiteks magnetleht, mille küljes on logiraamat.

Algajad geopeiturid võiksid alustada kõige madalamatest raskusatmetest ja otsida suuri aardeid.

Geopeitus Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Geopeitus sai Eestis kaudselt alguse 25. jaanuaril 2001, kui Eesti Päevalehes ilmus Henrik Roonemaa artikkel "Kõrgtehnoloogiline peitusemäng GPS-i abil",[7] kus räägiti lühidalt, et USA-s mängitakse sellist mängu ja Geocachingu veeb on üleval. 31. jaanuaril 2001 pandi esimene geopeituse veebileht hot.ee serverisse üles. Kinnitamata andmetel on veebileht geopeitus.ee maailmas üks vanimaid seni veel aktiivseid geopeituse veebilehti.

10. veebruari 2001, kui Enn ja Hannes Veenpere peitsid Valgamaal Helmesse Eesti esimese aarde, loetakse Eesti geopeituse alguseks. Aare on siiani aktiivne ja heas korras. Ka eestikeelse nimetuse geopeitus autor on Enn Veenpere.

  1. "Selective Availability in Global Positioning System (GPS)". GISGeography. 18. november 2018. Vaadatud 19.03.2019.
  2. Kaido Einama. Satelliidid juhatavad teed. PC World/Arvutimagasin, Juuli 2005.
  3. "The History of Geocaching". www.geocaching.com. Vaadatud 19.03.2019.
  4. "First Geocache". Geocaching Wiki. Vaadatud 19.03.2019.
  5. Paavo Ala (24.04.2016). "Teeme Ära 2016: Suurupi". www.geopeitus.ee. Vaadatud 19.03.2019.
  6. "Raskusastmed". www.geopeitus.ee.
  7. Henrik Roonemaa (25.01.2001). "Kõrgtehnoloogiline peitusemäng GPSi abil". Eesti Päevaleht. Vaadatud 19.03.2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]